Kiusatus loodushoiu põhimõttele turuks jääda ja asendada päriskuusk kuuske imiteerivate esemete ja disainidega võib tihti mõtlematult kujuneda nii-öelda ühe käega andmiseks, teise käega võtmiseks, kui pisut analüüsida, kuidas tekivad plastikust „kuused” ja mis need tegelikult on. Nagu mitmed teised jõuludeks toodetud dekoratsiooniesemed, mis on ka väga tihti valmistatud mingites tundmatu keskkonnakäsitlusega tööstustes ja propageerivad ostuvõimalust pigem heitlike trendide järgi.
Osates valida vähe, aga õigeid skandinaaviapäraseid ilu- või tarbeteoseid, stiilselt väljapeetud kohalikke disainistaare, võib olla kindel, et ruum on stiilne ka jõuluvabadel aegadel. Kaalutud valik võiks langeda järjepidevust ja kvaliteeti silmas pidades, et ilusat eset saaks kasutada uues kompositsioonis korduvalt, olles kasvõi pärandatav. Et see oleks väärtuslik juba iseenesest hea maitsetunnetusega valmistatuna ja soovist püsida läbi aegade ja trendide, valmistatuna suure hoole ja armastusega.
Miks mitte välja hõigata oma seisukoht taaskasutuse lõputute võimalustega mängides. Siingi on võimalik teha väga kõnekaid loosungeid päriskuusele liiga tegemata ja saada pühaderuum ühtlasi kaunistatud. Teema paneb kindlasti peod rõõmsalt sügelema isetegijail, seal jätkub mängumaad nii moodsasse kui ka traditsioonilisse koju. Mõjuv, pidulik ja eriline jääb tulemus, kui lahendus kaunistab just konkreetse stiiliga ruumi nii, et see poleks lihtsalt üks kord aastas kapist välja võetud asjadega koormatud ruum. Jah, maalähedasse kodusse sobibki tihti just kraavipervel suvaliselt kükitav kuuseke. Ka siis, kui selle oksad või okkadki pole just kõige tihedamad. Pigem ongi see ilus just nii. Suureks tegijaks hoolimata oma väiksusest sellel maastikul on ikka olnud käbi ja/või lihtsalt seadesse kohendatud kuivanud sammalgi ja muu looduses vedelev kraam.
Ruumi kaunistamiseks piisab ka kena võrega oksakesele riputatud heegeldistest, olgu need siis pitsilised inglid või lumehelbed, mis peegeldavad endas pühademeeleolu, helget aega ja nii sisemise kui ka välise valguse igatsust.
Traditsioonide puudutus ei jäta sugugi külmaks ka kaasaegset ruumi, uut hingamist on saanud disainerite abiga erinevad puidust tarbeesemed ja need on õiges ehtes väga paslikud ka aastalõpumeeleolu tekitama.
Tarvitseb ühele või teisele looduslikule esemele lisada sädelust või lausa värvida peegelja läikega spreiga, ja ongi vähese liigutusega lisatud moekam ja pidulik välimus. Valge on alati sobivalt jõululik, aga eriti trendikad on praegu kõik läikivad ja sätendavad metallid.
Omamata üldsegi globaalsemat ökoloogilist seisukohta, kahtlevad kuuse kasutamises üsna tõenäoliselt ka need, kes juhtumisi on pühadeks kaunistamas moodsat ja minimalistlikku, materjalide ja lahendustega peenemalt komplekteeritud ruume. Kehastab ju kuusk pigem ajaloolis-traditsioonilist jõulukaunistust. Kui siiski kuusest loobuda ei suuda, saab kuuseks laduda ka moodsamaid materjale.
Lõpuks ometi ja täiesti teenitult võib märgata tähelepanu orbiiti tõusmas vanaeestlastelt tuttavat näärikrooni, soomlaste himmeli’t, leedukate puziris’t jne – tegelikult põhjamaalasi üldse traditsiooniliselt ühendav päikest sümboliseeriv aastalõpu meeleolu loov ruumiehe. See originaalne, kuid samal ajal väga trendikas võrelise iseloomuga vidin väärib imetlust väiksemaski suuruses, kuid kindlasti paneb ahhetama sootuks suure installatsiooni või kompositsioonina. Kaunistus sobib eriti hästi ruumi, mis jätab õhku valgust ja avarust, olles lausa kuninglikuks ehteks ka kõige hillitsevamas interjööris. Jõulukrooni saab väga hästi ka ise teha.
Et aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise, hingetõmbe ja rahu aeg, ei maksa ennast dilemmadest pingesse lasta – ilu oli, on ja jääb endiselt vaataja silmadesse. Seega muretuim ja lihtsaim viis on veeta see askeetlikul moel, nautides pidu meis eneses, ehteks hea süda, sõbralik naeratus ja säravad silmad ning jäädes sealjuures igas mõttes kuusevabaks.
